Kihelkonnakogu olemusest

Go down

Kihelkonnakogu olemusest

Postitamine by Kaupo Vipp on 6/3/2018, 10:45

Praegune ettekujutus Eesti Maakogu kihelkonnakogudest on selline:

1) Maakogu peamiseks ülesandeks saab rahva tahte teadvustamine ja selge välja ütlemine ning selle tahte elluviimise eest seismine. Selleks peab Maakogu tegutsema Nõukoja ja kõigi kihelkonnakogude toel viisil, mis teeks poliitilisele juhtkonnale keeruliseks ja ebamugavaks rahva tahte eiramise ka valimiste-vahelisel ajal, toetaks igati poliitikute õigesuunalisi algatusi ning ei laseks valijail enne igakordseid valimisi unustada ühe või teise poliitiku positiivset või negatiivset suhtumist rahva tahtesse, nagu on tavaliselt kesk infomüra sündinud. Maakogu töö peaks ideaalis looma olukorra, kus taastuks poliitikute reaalne isiklik vastutus tehtud otsuste eest ning ükski ametisse valitud inimene ei saaks väita, nagu ei oleks rahva tegelik tahe kõige olulisemates küsimustes temale teada.      

2) Maakogu vastav töö saab võimalikuks ainult läbi kihelkonnakogude. Need koguvad kokku kohalike olulisemaiks peetud mured ja teevad kindlaks kohalike tahte Maakogus püstitatud küsimustes. Kohalike tahteavaldused jõuavad kihelkonnakogudest valitud usaldusisikute kaudu Maakogusse kokku. Sel moel tõusevad ning järjestuvad Maakogu töökavasse rahva suurima ühisosaga mured ja tahteavaldused. Kihelkonnakogude roll on kogu protsessis niisama oluline, kui Maakogu või Nõukoja roll. Maakogu tulemusliku tegevuse eelduseks saavadki aktiivsetest inimestest koosnevad kihelkonnakogud. Nende loomine on Maakogu loomise esimene ja otsustavaim etapp.    

​3) Kihelkonnakogude liikmed:
Vastavalt Maakogu kihelkondade loendile organiseerivad algatusgrupid oma kohaliku kihelkonnakogu loomise. Iga kohalik algatusgrupp otsustab ise, kas:
* nende kihelkonnakogu koosneb kõigist selles osalemisest huvitatud kihelkonna elanikest;
* nende kihelkonnakogu moodustub kihelkonna asulate elanike poolt oma asulatele valitud esindajatest;
* nende kihelkonnakogu luuakse mingitel muudel alustel nii, et kihelkonna elanikud otsustavad selle koosseisu.
Huvide konflikti vältimiseks ei saa kihelkonnakogu liige olla samaaegselt tegev:
* linna-, valla- ega vabariigi valitsuse liikmena;
* linna- või valla volikogu ega riigikogu liikmena;
* ühegi erakonna juhatuse liikmena.
Kihelkonnakogu liige võib olla erakonna liige, riikliku institutsiooni töötaja, (oma)valitsuse juurde loodud nõuandva õigusega kogu (nt linnaosa-, osavallakogu, komisjoni vms) liige jne. Kihelkonnakogud saavad oma liikmete hulgast vajadusel valida endale eestseisuse oma jooksva tegevuse korraldamiseks. Kihelkonnakogud loovad interaktiivsed võrgustikud oma kihelkondade rahvaga suhtlemiseks.

Paljusid asulaid hõlmavates kihelkondades saavad soovi korral iga küla, alevi ja väikelinna elanikud oma asulale valida enda esindaja kihelkonnakogusse, kes oleks oma valijate nõudmisel ka igal ajal kihelkonnakogust tagasi kutsutavad. Kihelkonnakogu tööd ei mõjuta see, kui antud kihelkonna mõnest asulast ei ole kihelkonnakogus eraldi valitud esindajat. Kui kihelkonnakogu moodustatakse asulate esindajate valimisega, jääb kohaliku rahva otsustada, kas:
* korraldada oma asula esindaja valimiseks/volitamiseks eraldi koosolek, teha vastavad valimised e-posti teel või internetihääletuse kaudu, korraldada valimisi otsestena või valijameeste kaudu vms;
* lubada valimistest osa võtma need inimesed, kes alaliselt kohapeal ei ela, kuid peavad seda paika oma tegelikuks kodukohaks/oma juurte asukohaks (aluseks informeeritus, et sama inimene oma tegeliku elukoha kihelkonnakogus või sealsetel valimistel ei osale).
Kirjalikult taasesitataval kujul peavad säilima iga asula esindaja valimise/asendamise kohta:    
* valitu eelnev nõusolek kihelkonnakogus osalemiseks (vorm);
* valimiskoosolekute korraldamise korral koosolekute protokollid;
* elektrooniliselt korraldatavate valimiste puhul osalenute hääletamisotsuseid kinnitavad e-kirjad vms materjalid.

4) Maakogu liikmed:
Iga kihelkonnakogu valib oma liikmete hulgast ühe usaldusisiku Eesti Maakogusse oma kihelkonda esindama. Oma usaldusisiku saab kihelkonnakogu igal ajal ka tagasi kutsuda. Usaldusisiku volituste aeg on 1 aasta, misjärel tuleb tema volitusi pikendada. Usaldusisiku järjestikune volituste aeg on maksimaalselt 3 aastat, misjärel kihelkonnakogu valib oma liikmete hulgast uue usaldusisiku. Vähemalt üks kord aastas toimub kihelkonnakogu üldkoosolek, kus toimub muuhulgas ka usaldusisiku volituste pikendamine või uue usaldusisiku valimine. Taasesitataval kujul peavad säilima usaldusisiku valimise/asendamise kohta:    
* valituks osutunu eelnev nõusolek Maakogu töös osalemiseks (vorm);
* valimiskoosoleku protokoll.

5) Usaldusisik annab Maakogu tegevusest ja enda tegevusest Maakogus jooksvalt aru kihelkonnakogu liikmetele ning korraldab informatsiooni liikumist kihelkonnakogu liikmete ja Maakogu vahel.

6) Kihelkonnakogu liikmed annavad enda ja Maakogu tegevusest aru enda küla-, alevi- või linna (linnaosa) elanikele ning korraldavad informatsiooni liikumist elanike ja oma kihelkonnakogust Maakokku valitud usaldusisiku vahel.

7) Kihelkonnakogu korraldab Maakogu säädmusega reguleerimata küsimustes oma tegevust omal äranägemisel.

Kaupo Vipp
Admin

Postituste arv : 2
Join date : 01/03/2018

Vaata kasutaja profiili

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele