29. aprill, Kädval.

Go down

29. aprill, Kädval.

Postitamine by agu on 3/5/2018, 18:55

1)Kogunemine.
Jõudsin Haanja meeste autoga kohale täpselt 12-ks.
Registeerimislehele kogunes vist 42 allkirja?
Hinnanguliselt ligi veerand inimestest oli Saaremaalt, Haanja-Rõuge taustaga 5 inimest. 
Mehi oli vist ülekaalus? Keskmine vanus silma järgi hinnates üle 50, Alla 30 polnud kedagi?


Tegevus kulges niimoodi
(algul vaatasin kella, hiljem umbes):
Laudade seadmine ringi ja muu paigutus.

2).12h30 -13h00
 tutvusring

3)13.00-13:20
korralduslikud läbirääkimised ja Toomas Kiho.
Toomas esitab lühendatud oma  kõne Loomeliitude Pleenumi 30.
originaalkõne siin:
https://www.riigikogu.ee/v/failide_arhiiv/Riigikogu/Dokumendid/loomeliit_1.pdf

4)13h20-14h45
Teine ring - osalejad kuulutavad oma "isiklikud manifestid"

5)Lõuna
Pagar Rakverest oli toonud rikkalikult küpsetusi
 (kahjuks ei märkinud üles nime, ei kuulnud hästi)


6)Rühmade teemad valmistasid lõuna ajal Rea, Kärt ja teised korraldajad.

1. Teksti ettevalmistamine mai alguses Postimehes avaldamiseks.
2. Maakogu ettevalmistus kohtadel - reeglid saadikute valimiseks.
3. Kultuuritegevused usalduse loomiseks- kihelkondades, omavahel, üle riigi.
4. Visioon - Maakogu 2029
5. Kommunikatsioon - ajakirjandusega suhtlemine.

7)Rühmadesse rakendamine.
Rühmadesse jagunemine vaba, kujunesid erineva suurusega (min. 3 ja max. 11 inimesega) rühmad.

8)Rühmatöödeks aega - tund või natuke rohkem.
Osalesin 4-das, visiooni rühmas.   
Ringis, ajurünnaku moodi isiklike visioonide kuulutamine. 
Kaks ringi jõudsime pakkuda järgemööda oma visioone.  10 a tulevikust.
Selgitamiseks ja poleemikaks, ühiseks hindamiseks jäi aega  vähe.
Rühmajuht Aare valis  nimekirjast 5 (või 10?) ettekandmiseks,

9)Ettekanded ja arutlus.
Kuulutati 5 min rühmale. Koos arutamisega kujunes loomulikult rohkem.
Enamus ettekandeid - teemanimekirjade ettelugemine.
(Mina ettekandeid ei suutnud eriti jälgida. väsinud. Osalesin kuluaarides.)

10)Kogu päeva vältel toimus videosalvestus.
Hiljem selgus - arhiivi jaoks. Küsisin kaameraga härrasmehelt operatiivse kasutamise kohta. Vastus - on võimalik, kui konkreetselt küsitakse.  Esitasin 30.aprillil  FB grupis ettepaneku panna midagi (esimesed ringid?) välja. Kogus 3 laiki kolme päevaga.

11)Üldiselt
Kindlasti suur samm tegususe suunas võrreldes 3. veebruariga. Ühtlasem kõneaja jaotus osalejate vahel.
Aktiivsed said olla üle 40 inimese, tekitatud bukett mitmekümne mõtte ja ideega.
Üsna ette teada oli et nii suure hulga inimeste mõttetöö ei jõua ühe päevaga kokku-rääkida (sünteesitud) ladusa tulemuseni.
Nii sama ei teki üle 40 inimese seltskonnas ühe päevaga sügavamat nimede-nägude-mõtete-keelekasutuse tundmist.
(Mõttetalgu meetodil nõuaks nii suure osalistega  seltskonna "kokkukeemine"  5 päeva aega. Selline ajakulu oleks praegu mõeldamatu luksus.)

12)Võrdluseks 7.aprilli Tartu 10 inimesega.
Tartus said inimeste nimed, näod, mõtted, keelekasutus küll suuresti selgemaks.
Mõtetebuketi läbiräägitus jäi ka Tartus poolikuks.

13)Võibolla saanuks minna rohkem süvitsi, kui alguses piirdunuks ainult ühe tutvuse- või manifesti-ringiga. Jäänuks rühmatöödeks poole rohkem aega, läbirääkimiseks.
Ja vältida suuri, üle 7 inimese rühmade kujunemist.
Muidugi:
Sel juhul tarvis rühma teemad EELNEVALT ette valmistada, rühmad komplekteerida.

14) Edaspidist silmas pidades
Ühepöevase töökoosolekuga ei tule enamasti sidusamat ega sügavamat arendust, kui Tartus 7.aprill või Kädva 29. aprillil kujunes.
Mis teha? Kuis "avardada" tööaega?
1)väilkem seltskond, kes saab jääda teiseks päevaks, jätkab teisel pöeval eelmise päeva tulemuse arendamist, kokkusobitamist, toimetamist.
2)kindlamalt kujunenud teemarühmad, jätkavad järgnevil pöevil youtube või muu võrgu-vahendi kaudu.  Vajaliku sagedusega. Ja rühmad omavahel jagavad tulemusti omavahel. nn "Virtuaalne mõttetalgu".
Muidugi - praegu aitab mõnevõrra järeltoimetamist mailiring.

Uued tuttavad?

Ei me ette tea, mis ajaproovile vastu peab...
Kõige pikemalt sai süvitsi kõneldud Toomas Torbiga. Tõstsin ise teema - kas ja kuidas on võimalik seada mustrisse isiklik äratundmine ja suur, ajupesu pumba  "paikapanev" usk.
Pildi sain ka Kädva külamaj perenaise Eha eluolust. Ta on Antsla kandist pärit.

Sisuline kommentaar?
Ei ole vist aldis meie seltskonna üldine meeleolu praegu kommenteerima.
Tartu 7.aprilli järel sündinud "heureka" või ootamatu avastus -
Raikküla 3. veebruari algatus on olemuselt MEELEOLU-liikumine! Meeleolust osasaamine, kogumine, liitmine, levitamine jne.
Praeguses Eesti (ja võib olla suurema osa maailma?) elutunnetuses toimivad kusagil küll teadusliku ratsionaalsuseni küpsenud tarkus inimesest, aga MEIE ei ole mitte inimesed vaid kodanikud, standartiseeritud üksused. Meil on meeleolu, et kulgeda pörivoolu või siis protestida vastuvoolu. Meid ei huvida meeleolu naha marrastamine.
 
Kui sellist meeleolu-maailma püüda lahata, kirjeldada, siis saab seda teha kommunikatsiooni kategooriates. Mis episoodis - kes millises positsioonis info suhtes osaleb, kui pikalt ja mis mustris.
-Kui palju isiklikku kogemust,
-kui palju kodaniku-usus standardeid ja tekste,
-milline suhe inforobotitega.
Kõik see on bittides, kirjamärkide arvus, kulutatud ajas ja muudes arvudes jälgitav ja joonistatav. Niiviis pääseb meeleolule naha alla. Aga säästan seltskonda ja meeleolu.
Ei hakka marrastama meeleolul nahka.  Vähemalt siinkohal mitte.

agu

Postituste arv : 59
Join date : 01/03/2018

Vaata kasutaja profiili http://exinimene.blogspot.com

Tagasi üles Go down

Visiooni töörühm

Postitamine by agu on 9/5/2018, 08:49

Rühmatöö
4. Visioonid ja eesmärgud, mida saavutada: Maakogu 2029


Ülesanne: sõnastada vabas vormis ettepanekuid
a) Millised võiks olla Maakoguga seotud arenguvisioonid, -eesmärgid, - seisundid?
b) mida teha, et seda saavutada 10 aastaga?
 
Üle poolte Eesti elanikes teavad aastal 2029 hästi, mida Maakogu endast kujutab, miks Maakogu kokku kutsuti ja mida ta teeb. Sealhulgas jagavad nad järgmisi visioonikilde ja ettekujutusi Maakogust … 
1)      Visioon:  Eestis on aastal 2029 taastunud USALDUS - inimene ei pea üksikisiku tasandil enam muretsema, mida Valitsus teeb ja mille halvaga Valitsus või Riigikogu võib veel hakkama saada?
Sellele aitab kaasa ühisloomine, teave, ühtsus.. kogukonnas ja Maakogus. Kodanikud ei pea enam muretsema, sest nad teavad et Maakogu võrgustik hoiab Valitsuse ja Riigikogu tegevusel silma peal.
2)      Maakogu visioon on vaba Eesti, vaba maa, vaba inimene (vaimne, hariduslik, majanduslik vabadus). Selleks on vaja head teavitussüsteemi, koolide õppekavade muutmist jpm
3)      Maakogu on kogukondliku VÕIMU VÕRGUSTIK…, mis soovitab ja valib esindajaid ka erinevatesse nõuandvatesse kogudesse ja otsustuskogudesse kohalike omavalitsuste liitude ja riigi tasandil
4)      Maakogu on tunnustatud  kohalike/kihelkondlike arendusgruppide VÕRGUSTIK, mis kasutab kaasaegseid mälu- ja ajuteadusi… Vajalik on ka koolide õppekavade muutmine..
5)      Kõik teavad, et Maakogu on nn reaalpoliitikast end lahti haakinud inimeste esinduskogu, sh erakondades pettunud mittevalijate esinduskogu… Maakogu üks ülesandeid on kohtadel kaasata neid, kes on loobunud valimast, kes on kogenud ja pettunud näilises kaasamises..
6)      Maakogu on vastastikune usalduspõhine kodanikukesksena toimiv kogukondade võrgustik, mis panustab 2018+ ka arengukavade koostamisse ja õigusloomesse, kui see aitab kaasa visioonile.
7)      Eesmärgiks on selgitada ja jõuda selleni, et riigihaldusreform viiks Eesti Vabariigi kui maakondade liiduni. Maakonnad koosnevad kihelkondadest. Eesti maakondade konföderatsioon on vastukaaluks Euroopa Liidu, rahvusvaheliste korporatsioonide ja globaliseerumisega seotud ohtudele.
8)Kõik teavad, et Maakogu on suurte kogu riiki või mitut maakoda puudutavate otsuste eelarutelude ja läbimängimise koht (sh on-line ülekanded)

9)      Maakogu on apoliitiline katusorganisatsioon rahva tahte väljenduseks (siht: üle 51% rahva toetus)
10)   Maakogu aitab analüüsida ja leida poliitilise lahenduse, kuis tagada põlisrahvale enesemääramise õigus.
11)   Mida me päriselt tahame, on muutus ühiskonnas ja me tahame, et Maakogu oleks kui KATSELABOR ja arutelufoorum uue kogukondlikkust hoidva elukorralduse kujundamiseks, väestamiseks
12)   Maakogu tagab otsedemokraatliku kontrolli esindusdemokraatliku poliitika üle (sh Riigikogu, Valitsus, KOV-id)
13)   Maakogu on kaasa aidanud sellele, et a) riigi ja kohalike omavalistuste tasandi otsustamine on isikuline, läbipaistev ja IGA OTSUSTAJA VASTUTAB otsuse eest; b) Kui Maakogu liige ei täida lubadusi, on ta võimalik tagasi kutsuda. Samuti on Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetega.
14)   Maakogu aitab saavutada, et Eesti oleks inimesele keskendunud koostöös loodusega toimiv heaoluühiskond, kus rahvusvaheliste suurkorporatsioonide mõju on minimaalne…
Selleks on vaja inimeste teadlikkust tõsta ( koolitused, rahvaharidus, usaldusväärsed meediakanalid)
15)   Kohalikud omavalitsused on kogukondlikule tasandile toetuvad valitsemisvormid, kus haja-asustuse tingimuses on kogukonna tasandi otsustusõigus delegeeritud kantidele, kus on 1000-2000 inimest..
16)   Kihelkonnakogude tasandil on murekohad/probleemid ja võimalikud lahendused analüüsitud ja  selgeks mõeldud, millisel juhtimistasandil on probleemid lahendatavad – kas mõtleme ja teeme koos ise külade või kihelkonnakogu tasandil,  või kihelkonnakogud koostöös maakondlikul tasandil, või lahendused on koostöös KOV-idega, või ministeeriumidega , või riigikoguga, või on vaja rahvusvahelist koostööd teha probleemide lahendamiseks (nt globaalne põlisrahvaste liikumine)???
17)   Maakogu loob kodanikele võimaluse parteidevaba Eesti kujundamiseks, kui nt Norra eeskujul kohalikud tingid / kihelkonnakogud toimivad ja Suur Maakogu saab nt rahvaalgatuse seaduse alusel (nt 10 000 allkirja vm kokkulepped) rahva arvates vajalikke seaduse muudatusi algatada. Maakogu ei ole eesmärk, see on vahend põlisrahva / inimeste võimaluste suurendamiseks jm
18)   Maakogu aitab kodanikeühenduste käest äralibisenud otsustusõiguse/võimu tagasi võtta..
19)   Maakogu aitab kaasa uue osalusdemokraatliku ja keskkonnahoidliku ühiskonnakorra kujundamisele. Aspektid: Vabadus – vaimne; Võrdsus – seadustes, seaduste ees; Vendlus – majanduses… (R.Steiner) Praegune vabaduskeskne liberaalne majandusmudel peab muutuma… Sellesk on vaja muuta enne haridusprogramme, nt 2024.a üldhariduses uus inimeseõpetuse kontseptsioon, sotsiaalselt ja keskkondlikult vastutustundlik nn vendlusmajandus jm
20)   Põhiseaduse jm seaduste tänaste mõjude analüüs põlisrahva püsimajäämise (PS § 1) vaatekohalt ning õigusaktide samm-sammuline muutmine ning vähendamine koos uue põlvkonna teadlastega.
21)   Uute tehnoloogiate ja tehisintellekti laialdane kasutamine Maakogu kui kogukondliku võimu arendusvõrgustiku tegemistes (sh majanduslik ühistegevus kogukondade kultuurilise ja majandusliku autonoomia suurendamiseks). Eelduseks on e-riiki puudutavate eetikareeglite kokkuleppimine ning usaldusväärne järelevalve..
22)   Maakogu ja maakondlike kihelkonnakogude liitude juhtimises valdavad tulemusjuhtimise põhimõtted (tulemus on mõõdetava kasu, heaolu, teave jm kogukonna liikmetele). Kavandatud ja kokkulepitud protsessidel on alati konkreetsed vastutajad ja protsessid viiakse lõpuni. Mõtteviis ja kaasamispraktikad on muutunud Maakogu võrgustikus ja Maakogu partnerorganisatsioonides, sh ministeeriumid, Riigikogu komisjonid jt
23)   Kõikide Maakogu päevakorda võetud teemade juures hinnatakse muuhulgas ka seda, kuivõrd maakogu suudab ise või riigiasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu mõjutada põlisrahva kultuuri, loodusressursside, majanduslike õiguste jms huvide kaitse teemasid. Kus vähegi võimalik, seal tuleks nii kihelkondade, maakondade kui riigi tasandil soovitada kohaliku kultuuriga seotud pärimuslike tavade taaskasutamist nt looduskaitses, sotsiaalteenustes jm.  Selline muutus on võimalik, kui korraldada aruetluseid ja koolitusi poliitikutele ning ametnikele. Soovitusliku õppekirjavara  hulka kuulub O.Looritsa „Eestluse elujõud’ jpm
24)   Maakogu on positiivne alternatiiv või täiendus nn esindus-demokraatlikule valimissüsteemile.. Enamik Eesti valimisealisi inimesi teab aastal 2029, et sõltumata sellest, millise erakonna liiget valitakse Riigikogu valimistel (kui erakondlikel üldvalimistel osaletakse valijana), alati on soovitav osaleda kohekonnakogude kaudu maakogu usaldusisikute valimistel, kes hoiavad Riigikogu ja Vavariigi valitsuse tegemistel silma peal, edastavad kihelkonnakogudest tulevaid ettepanekuid jne.
25) Maakogu koostab soovitusi kihelkonnakogudele neis asjus mida saavad kihelkonnakogud koostöös paremini teha, ja sõltuvalt probleemist ka ministeeriumidele, Riigikogu komisjonidele ja kohalike omavalitsuste liitudele, selleks et ....
26) Maakogu teostab avalike andmete põhjal rahvalikku järelevalvet riigiasutuste tegevuse üle, et Eesti inimesed saaksid kindlad ja rahulikud olla oma huvide kaitstuse osas. Maakogu aitab kaasa ühiskonnas inimeste väärikust ja võrdset kohtlemist edendava korruptsiooni sotsiaalse kontrolli  mehhanismide rakendamisele poliitikute, ametnike ja riigi või kohalike omavalitsuste osalusega ettevõtete tegevuses.

agu

Postituste arv : 59
Join date : 01/03/2018

Vaata kasutaja profiili http://exinimene.blogspot.com

Tagasi üles Go down

Tagasi üles


 
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele