Refleksioonikatsetus 1.1. Tänu-avaldus Kärdile initsiatiivi eest kommunikatsioonide kammimisel.

[agu]

Refleksioonikatsetus 1.1. Tänu-avaldus Kärdile initsiatiivi eest kommunikatsioonide kammimisel.
Agu Vissel, Talgujad, 11.02.2018.

Oma esimeses refleksioonikatses nimetasin ära mitmetimõistmist seoses erinevate kommunikatsioonide põimumisega. Tsiteerin enda kirjutatut mõni päev tagasi, https://kihelkonnakogujad.forum.co.ee/t11-raikkula-3-veebruar-refleksioonikatsetus
kus püüdsin seletada üldistavalt:
“Viimastel aastakümnetel on reaalsuseks saanud, et raamatu ja tekstikommunikatsiooni ning -tava kõrvale on tekkinud terve bukett kommunikatsioonipraktikaid.
Lihtsustal tasemel oskan ses buketis eristada 4 lille:
   -Silmast- silma kõne usk ja praktika. (Raikkülas üteldi: suust-suhu)
   -Kultuurne raamatu ja tekstiusk. Lisan siia ritta ka TV ja muu tsentraalse
   -Lineaarsetel algoritmidel põhinev arvutite ja interneti praktika
   -Kunstmõistus, neuronvõrgud, robotid.”

Kõik me elame  uues kommunikatsiooniolus, kõigil meil kukub see elamine  välja oma rikutuse või piiratuse tasemel,  kõik me saame Heureka elamuse pindu sõbra silmas märgates. (Mina olen ka 20. sajandil sündinud ja seepärast  ei pruugi endas märgata eelarvamisi, millega kirjasõnamonopooolne kultuurikeskkond mind on vorminud ja uusi kommunikatsioone ehk ei suuda adekvaatselt siduda)

Niisiis -  kui Kärt hakkas kõnelema uue kommunikatsiooni-olu nüanssidest ja esitas paari minuti jooksul ilmekalt oma ettepanekud nutitelefonide ja sukavarrastega seoses, siis oli see mulle väga põnev.  Reaktsioonid tulid üsna erinevad, päeva jooksul jätkus sama teravmeelseid arendusi, kui Kärt alustas. Ma ei tea, kas Kärt sellist reaktsiooni lootiski, või mõtles ta tõesti midagi paari lühikese minutiga "paika panna"?  Välja kukkus parim variant - teema kammiti päeva jooksul lahti mitmevaateliseks lehvikuks. Sellega tekkis võimalus, et meie ellu "ootamatult ilmunud" uue reaalsuse erinevad kihid õnnestub varsti parimasse mustrisse põimida, õnnestub ennast treenima liikuma eri kihtide ja mustrite vahel vastavalt kontekstilde.   Ma loodan tõsiselt, et sellised mustrid ja liikumised õnnestub visandada ja õppida harjutada. Aga mitte kohe, siin ja praegu. Ma kasutan Kärdi tekitatud võimalust lisada omapoolt mõni kiht.

Niisiis - nutitelefon.
Kärdi   ülesanne oli seada kodukorda  ja ta kutsus nutitelefone mitte tarvitama, et need võivad segada tähelepanu ja rikkuda inimeste privaatsuse vajadust. Kärt muud head ega halba ei tääkinudki aga sellest piisas, et päeva jooksul  mitmes aspektiks  nutitelefoni teema juurde taas pöörduti. Väga hea provokatsioon selle tähtsa teema tõstatamiseks!

Nutitelefon on üsna uus, populaarne, väga laia tegevusspektriga võimendi aju tarvis.
Seda saab kanda taskus nagu šokolaadi tahvlit, iga minut teha ajule mõnu, sügada aju standartiseeritud informatsiooniga, teha suhtlustegusid ja infotegusid,  milleni 50 a tagasi ei küündinud    suured riiklikud arvutuskeskused.  Nutitelefoni poolt  ajule pakutav mõnud on võrreldav selle mõnuga, mida väsinud jalakäija (5km/h) füüsisele pakub kiire auto, (100km/h), mis sind salongi võtnult  viib 10 km kaugusel, või 100km või veel kaugemele nauditavalt... Või siis lennuk - vahet pole, viib ülehelikiirusel .... kas või Austraaliasse. ja selliste võimenditega liikumine ei aja higiseks, ei väsita, võid stjuardessilt tellida ... Vana Tallinnat jäätisega,  
Võimendid on tsivilisatsioon. Mõned võimendid oleks ehk mõistlik keelata (suured ekskavaatorid? suured metsatöömasinad? võimsad vedurid? jms) Mõistlikum ehk mõõdutunne, muster ja piirid ühe või teise võimendi kasutamises vastavalt kontekstile. Kasvu piirid?
Ma olen jälginud kuidas nutiteleon inimeste käitumist mõjutab. Hiljuti sain teada soliidse psühhiaatri väite - nutitelefoni põlvkond areneb infodebiilseks. See intiimselt lähedane karbike võimaldab ja kutsub tarbima nii palju lihtsaks ja ilusaks disainitud infomassiive, et kängub loov isemõtlemise võime. Jõudehetkil meelitab nutifon loodusliku ilu nautimise ja vaba mõtteuitamise asemel ikka oma aju infomassiividega kõditama, ja aju ei saa mahi kasvatada uusi närvijätke. (Teadlased väidavad, et aju kasvatab uusi närvinäsasid just jõudeminutitel, kui mütted ja melled pörast pingutust uitavad).  Kas keelata!
Tuumaenergia ehk võiks jääda, ainult pommid keelata, Või ei jätku siiski niipalju mõistust, et keelata puhta vuugiga kõik?

Pöördume Raiküla 3. veebruari konteksti tagsi.
Saalis areneva sündmuse audiosalvestust ega videosalvestust ei olnud korraldatud. Ei märganud vähemalt.
Mitmete  ürituse korraldajad loobuvad  salvestamisest - vähem tehnilisi probleeme, vähem privaatsuse ja andmekaitse probleeme, jääb ära peavalu arhiividega, mis sassi kipuvad minema. Kas andnudks video/audiosalvestus midagi juurde? Mine tea.
Võrdluseks toon loo, kuidas ühe kohaliku keele akadeemilise pretensiooniga arendajad jätsid salvestamata 1500 tunni mahus keelejuhtide koosolekuid. Ainult  märksõnad, konspekt talletati.  Probleeme on nii vähem!?
?????

Nutitelefon on võimsam kui Harwester, aga ma usun, et nutitelefoni ja muude infotehnoloogiate kasutamiseks on võimalik leida   mõistlikud mustrid ja vahekorrad - kombineerimaks looduses kujunenud ajuga.

Etüüd sukavarrastega.
Päris lühikese pantomiimiga paari lause taustal soovitas Kärt ka sukavardaid mitte kasutada.
Kärt oli võtnud kella-aja jälgimise osa. Temal kindlasti ei jäänudki mahti seal kudumiseks. Mina olen kudunud vähe ja viimastel aastakümnetel üldse mitte. Aga ma olen saanud aru, et headel kudujatel on kudumisliigutused nn "lihasmälus", nagu pillimehel on akordid sõrmedes. Ma ei lasku seekord targutamisse ajuosade ja neokorteksi tsoonide teemal. Aga ma tunnen naisi, kes vertikaalse struktuuriga koosolekutel  suurema aja koovad. Needsamad naised esinevad olukordades, kus sõna võimalik väljutada, väga aktiivselt ja sisukalt. Raikküla 3. veebruaril oligi vertikaalse korraldusega, Suurema osa ajast kõnelesid  arvamusliidrid, kelle isik ja jutusisu meedia kaudu tuttav. Selle tuttava asja peale kokku tuldigi.  Enamus inimesi seal ei saanud aega avalikuks sõnaks pikemalt kui 5 minutit. Kaasa arvatud  80-minuti pikkused  Avatud Ruumi loogika sarnased rühmatööd 17 ja rohkema osavõtjaga. Varrasteliigutamise veerandtunde mahtunuks sinna paljudel inimestel küll.

lisan siia ühe tuttava mehe "kommunikatsiooniskeemi", kuidas ta Raikkülaks valmistus ja mis seal tegi.
Sel mehel on kehvad kopsud ja ta on suitsetamise maha jätnud ja tal on üsna kasin pingeline eelarve. Mõned päevad enne   Raikkülat hakkas ta tasapisi taas harjutama oma kopse suitsuga. Ta ostis mitu pakki mingeid kalleid sigarette. Seletas, et taolistel üritustel on tavaline, et saalis arendatav on enam-vähem teada ja märksa detailsem sisu ja arutlus toimub suitsunurgas. Nii see mees toimiski - umbes kolmandiku ajast veetis suitsumeestega, sõlmis tutvusi, uuris tagamaid ja vestluse taustal pakkus teistele soliidseid sigarette. Kui rumala või targa mehega on tegemist?

Kokkuvõtvalt lisan ühe kommunikatsiskeemi FB grupist, visiooni Maapäeva võrgulise arengu põhimõttest.
Siia saab panna pärast karantiini-nädala lõppu skeemi


Raikkülas oli selle skeemi kandev osa vertikaalsel raamatuloogikal.
Aare kirjutas mõni päev tagasi umbes nii -
“ tavaksolnud bürokraatiline loogika on läbiproovitud ja tuttav. Jätkame harjunud viisil, vähemalt esialgu.”
(Aare on mitu aastat olnud ametis (Riigikogu kantseleis ?) Eesti tipptasemel info liigutamisega ja tema ning paljude teiste jaoks on see harjunud.
Nõus.

Arvestatavalt palju  mõtteid ja märke uuemast stiilist - nii isikulähdsemast kui võimsate tehnoloogiate vallast oli ka näha. Ning valdavalt konservatiivseid hoiakuid viljelenud eestvedajad on minu hinnangul küllalt avatud kõigile.
Ja Kärdi paari minutine etüüd provotseeris palju inimesi peenetes nüanssides arendama.
Veel kord tänud Kärdile!