Refleksioonikatsetus 1.2. Kammitsaks kujunenud armsatest tuttavatest tüvitekstidest.

[agu]

3. veebruari Raikküla Refleksioonikatses osutasin ma teise episoodina, kus tahan süvitsi minna -  Avaliku pöördumise redigeerimist, viimast etappi päevakorras.

Tsiteerin ennast:

[Aluseks oli lühike populistliks mõttearendus, alustalaks EV Põhiseadus. Selle toimetamisele ja lihvimisele suures saalis kulus küllalt kaua, võib olla tund. Ma ei väida, et populistlik tähendab tingimata halba.

Esiteks valdas mind pisike pettumus, et korraldaja toimkond oli valmistanud kõigilesöödava alusteksti . Kuid sain aru -  ütleme kohe alguses et me pole mässajad vaid toetume põhiseadusele. Olin oodanud mingit muud osutust  eesseisva aktiivsuse loogikale.  Kaupo Vippu radadel sobinuks  selleks näiteks energia jäävuse seadus.  Selline ootus on muidugi kaheotsaga nali, üheltpoolt tõde aga energia jäävusest sotsiaalsete normideni joonistamiseks kuluks niipalju paberit ja aega, et ... ei julge mõeldagi. Seepärast olin ma populismiga päri. Aga kui selle lihvimise  aeg "70 inimesega rühmatöö vormis" ületas 15 min raja, siis  tekkiski mul küsimus - miks kulutatakse niiviisi 70 inimese aega?

Värskendavalt mõjus noore habemiku Sven Antoni ülesastumine, kel õnnestus ronida lavale ja paar minutit kõnelda värskendavaid mõtteid.  
Ma panen siia copy/paste kirjast, mis järgmisel päeval talle saatsin.

"Olen väga rõõmus, et sain Sinuga tuttavaks. Hea tõdeda, et noorte seas on nii teraseid-tähelepanelikke inimesi.

Vesteldes väljendasin kahjutunnet, et kärajate deklaratsioon oli koostatud populistlikus mõttearendusega ja tugitekstiks oli valitud EV Põhiseadus.  Populism tähtsa dokumendi sees on kurb fakt, aga ma ei hakanud kohapeal valjult protestima. On ju põhiseadus siiski vaid kokkulepe, millesse suur enamus kohalolijaid ja Eesti inimesi üldse usuvad. Inimesed ei ole enamuses Põhiseadust sügavamalt analüüsinud, ega ole kursis, et nii EV Põhiseadus kui ka suur osa peavoolulisi dikumente üle maailma kõigis riikides toetavad juba 100 aastat seda ohtlikku arengusuunda, mida mõtterikkalt kiritiseerisid näiteks Albert Schweitzer, Rudolf Steiner jt.

Pööre stiilis  "kuningas on alasti!"  polnud tol õhtutunnil mu meelest võimalik teha, see nõuab heal juhul mitu kuud aega.
Pööre, ehk põhiseaduse asemele mõne adekvaatsema alusdokumendi leidmine on võimalik.
Minu arvates on sobivaks Rooma Klubi 50 juubeli kogumik...
jne
"

Nüüd, üle kuu aja hiljem saan aru, et populism võib olla alustuseks lausa hea. Üldtuntud argumenid. Tegemist oligi ju tekstiga, mis oleks märkuandmiseks üldsusele. Süvenemine ja adekvaatne sisu tuleb hiljem. (kui tuleb)

Igatsedes jõuda   populismist edasi, peatun lühidalt neil katsetel, mis mulle teada on, kui on püütud keerulise ajastu elukorralduses edasi minna.

Kaks teksti kõige lähemast ajast.

Tol samal 3. veebruaril ostsin hommikul  SIRBI kus ilmutas  Johannes Saar:
EV 100 – kohustusliku õnnetunde päevad
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ev-100-kohustusliku-onnetunde-paevad/

Veebruari alguses vilksatas FB dzunglis üks luuletus:
Maarika Siim
https://www.facebook.com/maarika.siim/posts/1838740349478940

Esimene on akadeemilist joont jälgiv viidetega varustatud artikkel.
Viimane on kompaktne, väga sügav luuletus proosas.
Viimaste nädalate tekstidest on just need kaks sellised, millele kahel käel alla kirjutan.
Samas võib mõnede inimeste jaoks nimetatud kahe teksti alasti tõde olla liiga valus. Räägitakse, et tõde enda või lähedase vähihaigusest on nii ehmatav, et loomulik on ägedalt vaielda, eitada.
Mõnel inimesel oleks ehk soovitav hoiduda esialgu nii selgetest karmidest tekstidest. Ja lugeda üle Põhiseadus, mis sisendab turvalisust.

Üks kommentaar põhiseaduse poeesiale.

EV põhiseadus on turvaline, loogiline ja sidus tekst, see on lausa idülliline lugeda mõnel tulnukal, kes ei tea selle teksti saamislugu ega muud konteksti. Siin põimub inimliku keele ( ja tavaks kujunenud inimeseõpetuse) mitmetähenduslikkus arusaadava igatusega täiuslikkusest. Põhiseaduslik on usklik tekst. Samas on põhjendatud ka suure osal inimeste ateistlikkus.

Ma võtan põhiseadusest ainult ühe mõtteniidi, püüan seletada mis mulle teada on selle niidiga seotud uperpallidest.
Pool rida, pool värssi selle muutumises läbi kõigi põhiseaduste, kus õeldakse millele on rajatud Eesti riik:

1920, 1933, 1938 aastatel :
"...on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele."

1992
"....on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele."

Globaalset ja Eesti konteksti ning 20. sajandi protsesse teades saab siit lugeda väga väga palju.
Esitek oplgu nimetatud, et 90-date aastateks oli maailmas tõusulainel liberalism, ja autoriteetideks  Hayek, Friedman, Thatcher ja Nixon. Eestile ja Ida-Euroopale  oli universaalse kõikehaaravusega "Vabadus"  ka poliitilise  vabaduse saavutamise tööriist. Kui riik sa vabaks jai rööbastele, siis taastus Vabadus taas selle kõikehaaravas tähenduses. Ning kõige aktiivsem osa sootsiumist hakkas realiseerima oma andekus eelisvabadusele - kõige vabam suudab kaasajal majandus.
Nüüd võime naerda või nutta - kõige truum ja edukam Põhiseadusliku vabaduse realiseerija on majandus ning äri. Aga vastuseisjad suure raudtee, tselluloosikombinaadi või metsaäri projektidele on ... põhiseadusliku vabaduse vaimu vastased. Võib öelda, et maitse asi või vaidluse küsimus. Üsna pika ja jätkuva vaidluse küsimus.

Pehmelt väljendudes: regivärsi moodi mitmetimõistetavus, otse öeldes - segadus tuleb valgustus-sajanditel inimese mõtteilma tulnud uuendusest.
Varem said haritud inimesed kõige segase/keerulise/põimse aluseks seada jumalikule selguse. Kui aga hakati lootma rohkem inimesele, siis läks pilt inimkeelselt segaseks. Prantsuse Revolutsiooni kirjatoimetaja Marate sõnastas kolm alustala:
Vabadus, Võrdsus, Vendlus.

EV Põhiseadusse on nüüd jõudnud variatsioonid:
(1920) Õiglus, seadus, vabadus
(1992)Vabadus, õiglus, õigus.

Küllap katsuti siinmail ühiskonna alustalasid niiviisi natuke nihutades ja ümber nimetades lahendada ilmseid vastuolusid, mis Marat hüüdsõnade poeesias sisaldus -  lahendada.   James Fitzjames Stephen.i "Liberty, Equality, Fraternity" (1873) mis  John Milli vabadusekäsitlust ja prantsue loosungite vastuolulisust kritiseeris, pidi ka siinmail 20. saj alguses olema tuntud.
(Samas iseseisvuse taastamise ajaks 1970-90 vist oli organite poolt peidetud?)

Eesti kuulub praeguse arengukontseptsioonis hilinejate lainesse.

Hilinemise loitust Eesti kultuuris.
Eesti olemise saladus ja saatust on mitme põlve meeli timmimas ühes tuntud 1912 aastal ilmutatud tekstis. See on meie raamatu-usku inimeste müstiline mantraks. See on "Kevade" muidugi.
Seepärast saab kohe edasi hüpata aastasse 1918 ja parafraseerida nii:

 Kui Eesti iseseisvusmanifest välja kuulutati (1918)
siis oli juba:
Spengleri "Õhtumaa loojang" trükikojas
Albert Schweitzeril "Kultuurifilosoofia"käsikiri valmis
Rudolf Steineri visioon Euroopas põimse/harmooniliseks ümberkorraldamiseks oli viidud Braest-Litovski rahrääkimistele (22.dets 1917 - 3.märts 1918).  Aga pöevakorrast välja jäetud.

Eesti riik (kõik riigid 19.-20 sajandil) loodi  ja on arenenud Napoleoni ning Fichte ideestiku alusel. Schweitzeri, Spengleri, Steineri mõtted olid nii värsked et ei tulnud enamasti kõnkeski. Marksistide lihtsakoeline eksperiment ja  Hitler-Mussolini üledoseeritud Fichte läksid korraks käima.

Eesti kuulub hilinejate lainesse, seda  on akadeemilisel tasandil markeerinud Aili Aarelaid.
Mis käib hilinemisega kokku, mis on omane?  "Kevades" ei olnud Arno puhul mingeid tagajärgi. Paljud hilinejad püüavad ja suudavad eesminejatega sulanduda.
aga
           Mis juhtunuks, kui Arno jõudnuks koolimajja viimase tunni ajal?
           Jõudnuks koolimajja lausa  pärast viimase tunni lõppu?
          Mis juhtunuks kui ....????

Pikemalt 20. sajandi alguse uudismõtetest, Schweitserist, ja Steinerist.

Mõistetavatel põhjustel ei saanud saanud nendega liituda Eesti ega teised tookordsed riigialustajad. Ja pole liitunud tänini. Tegelt - terve maail on juba ramminud kurvist välja, väidavad mitmed targad.
Albert Schweitzeri "Kultuurifilosoofia" üks põhiväide on, et keeruliseks (põimsaks) kasvanud maailmas ei saa tulevikuvastutust ehk kultuuri vundamenteerida minevikukogemusega vaid tuleb mõtelda rohkem tänasest olust lähtuvalt. Tulevikuvastutuse ehk kultuuri tarvis on 20 sajandil vaja mõtelda ja kaaluda palju ning süvitsi.

Rudolf Steineriga seonduv Kesk-Euroopa liikumine ja sotsiaalorganismi kolmeksliigendumise visiooni rakendamise katsega püüti  lahendadas see vastuolu loosungis
Vabadus, Võrdsus Vendlus
, mida ei suudetud lahendada John Milli ja   James Fitzjames Stephen.i  poleemikaga.
1. Maailmasõja lõpufaasis tõstatus vajadus  välistada see oht, mida Steiner nägi president Woodrow Willsoni  lihtsa ja "loogilise" Ameerikaliku eeskuju  võtmises Vana- Maailma korraldamiseks. Piltilikult - USA kaardil on piirid orienteeritud peaaegu ideaalselt ilmakaarte järgi ja . Pika kirjutatud ajalooga Vanas Maailmas on talletatud väga palju erinevaid territoriaaljaotusi erinevatest aegadest, koos juurde kuuluvate paatoslike nägemustega. Steineri visioonis pakuti lahendus keeruliseks muutunud maailmas mitmes aspektis.
Võtan kokku kolme teesiga
1) Keerulise dünaamilise sootsiumi tulevikuvisioonis tuleb edasi minna ajaloolisest vundamenteerimisest, rohkem lähtuma tänase konteksti mõistmisest.
2)Näitas lahenduse punnseisule, mis jäi John Milli ja James Fitzjamesi Stepheni poleemika ühiskonna põhiväärtuste vasturääkivusele.
3) Esitas skeemi, kuidas saab välistada reaalsus taju häiriv masside "enesehullutamise masin" , mis tänini toimib kõigis maailma riikides, kui kolm valdkonda - riik, majandus ja kultuurielu on tihedas positiivses sõltuvuses. (Vaatamata sagedasele jutule kolmest sektorist)

Harmoonia saavutamiseks on vaja nimetatud kolme sektori jaoks seada erinevad ja adekvaatselt valitud väärtused.





Reaalne areng läks niiviisi:

Mida nägime 20.sajandil

Nn Kesk-Euroopa initsaiatiiv oli i 1. maailmasõja ajal 1917 Austrias ja Saksa maal üsna aktiivne. Steineri raamatu mitu tiraazi, tuhandetes eksemplarides, sadades töölisringides, läbirääkimised mõlema keisririigi ametnikega väga kõrgel tasemel (sh. tulevane riigikantsler Max von Baden!)  Aga Bresti rahurääkimisel ei pääsenud selline variant isegi pöevakorda.
Miks ebaedu Brest-litovskis?
Võib seletada kahtes põhjust. Esiteks - Saksa ja Austria juhid ei hakanud rahuinitsiatiivig kiirustama, lootsid saavurada paremat sõjalist positsiooni rahulepingu eel. Aga just nemda osutusid lõpuks halvemasse olukorda ja kuulutatid "sõjasüüdlaseks".
Teiseks: Arvatavalt alahindasid  initsiatiivi ettevalmistajad sõja aastatel maailmas toimunud kommunikatsioonipraktika muutusi. Sõja alustasid Euroopa impeeriumidte keisrid,  sõda venis aga ettearvamatult pikaks ja sõjaaastatel kasvas tohutult rahvamasside aktiivsus, enamus sõdureid oskas juba kirjutada, lugeda ajalehti, lihtinimesed olid hakkasid levitama kirjasõnas oma arvamist. Jne.

tookord kadus Kesk-Euroopa iniitsiatiiv suurest poliitilisest pildist täiesti. Arendamist ja tuntust sai selle haridust puudutav osa, nn Waldorfkoolide liikumine.

Paar asjakohast viidet:
http://wn.rsarchive.org/Books/GA023/English/SCR2001/GA023_index.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Social_threefolding#Politicians_working_out_of_a_threefold_social_vision



Miks ei toimunud Eesti Riigi rajamine Steineri (või kellegi teise) uuema visiooni kohaselt?
Täiesti loomulik, et Eesti poliitikud ja kõik aktiivsed inimesed toimisid mitme põlve jooksul tuttavaks saanud ja juurdunud Fichte sõnastatud ideede järgi. Fichte oli 1809 aastal pidanud ja avaldanud 13 kõnet saksa rahvale ja Eesti kontekstis sõnastas nende kõnede essentsi (sõltumatult?)  Jakobson 1868 "Kolm isamaa kõnet".  Steineri visiooni memorandomit trükiti saksa keeles 1917 aastal ja Eestis kitsamategi ringideni levimiseni võttis aega. Pole tänaseni jõudnud - kestab ummispäine udutamine Vabaduse, Vendluse ja Võrdsuse vastuolus. (Tänaseks tarvis seda vist oluliselt täiendada - kunstmõistus jne.)

Miks ei toimunud inimeseõpetuses uut sammu 30 a tagasi?
Järgmise soodus moment elukorralduse seadmiseks keerulise ühiskonna oludele vastavaks saabus Ida-Euroopasse 80-de lõpus.
Mõtlemine  muutus Eestis väga populaarseks ja mitmes mõttes avatuks. Küllalt äkki pääsesid mõttevaramud  lahti totalismi raamidest, küllalt lihtsaks muutus publitseerimine kõigil soovijatel. Lisaks polnud veel infouputust -manipuleerimist interneti tehnoloogia tasemel.
Minuni isiklikult oli totalismi-välise kirjasõna tulekuga laual: 
       Albert Schweitzeri ja
       Rooma Klubi idded.
       Loominguliste Liitude Pleenum!
Ma arvasin tookord, et Ida-Euroopa või vähemalt Eesti  rajab mõistusepärase elukorralduse.

Üsna pea selgus, et muutused ei andnud mahti lugemiseks, mõtlemiseks. Otsustajatel polnud mahti viivitada, valikud tehti suuresti nn "vanast rasvast". 90-date esimesel poolel võis hinnata, et Ida-Euroopa pööre polnud toonud kultuurimõtlemist Albert Schweitzeri mõttes vaid naasmise tuttavate sõjaeelsete hoiakute juurde. Polnud aega mõtelda, otsutada ja tegutseda oli vaja.

Seik Ester Lepiku kohtumisest Marju lauristiniga.
Eesti antroposooviahuviliste seas.  Ester Lepik ( 1928-2002) läks Perestroika aastatel Marju Lauristini jutule, et vabanev Eesti riik vaja luua kaasaegsemate ideede järgi, minna saamuke edasi Fichte inimeseõpetusest ja püüda juurutada Steineri visiooniga pakutavat kolmeksliigendumise lahendust. Marju Lauristini vastus olla olnud, et toonasest Steineri ideest ja Kesk-Euroopa initsiatiivist ei tea peaaegu keegi. Kogu miljonipealine rahvas tunneb ainult nostalgiat oma armsa sõdadevahelise korralduse vastu. Ma ei olnud seal juures, aga umbes nii pidi ta vastama. Tõesti - tegutseda oli vaja küllalt kiiresti ja polnud reaalne "õpetada selgeks" rahvale kiiresti hoopis teistmoodi visioon. Mingis valgustatud monarhias olnuks selline pööre võimalik. Demokraatias ei saa valitsus ja üldse eliit rakendada midagi sellist, mis nõuab valijatelt kiiret ümberõppimist.

Kokkuvõtvalt.
Arvan, et tookordne 3.veebruari pöördumine avalikkuse poole oli oma tuttava (populistliku) sisuga tolles hetkes õigustatud. Algatusetapi jaoks töötas see hästi.
Ja kindlasti ei kutsu ma praegu põhiseadust muutma. See ei takista otsesõnu arengut. Kõigetähtsam - meie üldises hariduses pole veel kaasaegset arusaamist inimesest.

Aga gümnaasiumides juba õpitakse inimese ajuehitust ja loogikat. Noored oskavad lugeda ja tohivad lugeda teaduse eesliini asju. Eesti keeleski populariseeritakse. 
Rooma Klubi 50 juubelikogumik "Come On!" on küll meile omases infosulus.
"
Taasiseseisvunud Eesti ajal on harjumuslik "Empty World" saanud oleku "Full World".
Muuta tuleb väga palju, arvatavalt ka põhiseadust.
Aga kaua Sa naasklit kotis peidad...

Põgiseaduse muutmiseks nagu palju muu muutmiseks pole meie inimesed valmis. Sinnani läheb oma 10 a. veel....

Aga Edasi?

?